Adolf Eglitis

Lätlasest metsavend lätieestlase Rudolf Koemetsa salgast. Kasutas ka nime Janis Sagamež. Osales 1947. a Lätis Aluksne maakonnas Beja metsas toimunud Markalne ja Malupe valdade metsavendade kokkutulekul, kus A. Eglitis ja R. Koemets rääkisid laskemoona saamisest Eesti metsavendadelt. Adolf Eglitis langes 1947. a Vastseliinas. Sinna meelitas ta Sakuti külas Tõdur Põllu juures ajutist talutöölist etendanud julgeolekuagent "Välk" ehk Karl Leonhard Paulov. 6.09.1947 oli agent “Välk” loonud Läti metsavendadega, kellest üks on eestlane ja 2 lätlased ja kes varjasid end Karajüri külas, Lāzberģise vallas ja Valga maakonnas, Läti NSVs. Metsavennad pöördusid “Välgu” poole, et viimane organiseeriks neile ülesõidu Rootsi ja andsid talle ülesande otsida Tallinnas selleks võimalusi. Julgeolek plaanitses “Välgu” abiga meelitada metsavennad rongi Eesti territooriumile ja nad Tartus kinni pidada. 13.10.1947 toimus “Välgul” Julgeoleku ülesandel uus kohtumine metsavendadega ja kuna viimased olid Rootsi mineku osas ümber mõelnud, juhtis agent "Välk" omal algatusel ühe metsavenna Eesti NSV territooriumile Vastseliina, kus agent jootis kõrtsis metsavenda veiniga ja teatadas sellest Julgeoleku operatiivpunkti. Kinnivõtmisel tulistas metsavend surmavalt MGB Võru operatiivpunkti ülemat n. ltn. Stepankovi. Tulevahetuse käigus lasid hävituspataljoni võitlejad illegaali maha. Tapetult saadi püstol ja dokumendid KIRULIS JANES Jakobi p nimele, tegeliku nimega EGLITIS, pärit Aluksne rajoonist, Läti NSV-st. Kirulise kotist leiti automaat, kompass ja üks kirjutusmasinal löödud lätikeelne nõukogudevastane lendleht. Agendi juhatusel võeti kinni ka PÕLD, TÕDUR Samoili p, kellelt võeti ära erinevad topograafilised kaardid ja 10 nõukogudevastast lendlehte, analoogsed tapetud Kirulise juurest leituga.